"Muusika on ülim"

19. veebruaril külastasin Kunstihoone galeriid, kus oli Lola Liivati näitus "Muusika on ülim". Maalidel olevad värvid peegeldasid helisid ja muusikat.
"Kunstivooluna jääb abstraktsionism kestma, kuna ta olemuse avarus ja sügavus on hõlmamatu. Ta on lahtimõtestatav ja samas haaramatu. Abstraktses maalis on ka oma jutustus ja lugu. Mida tundesügavam, seda väljendusjõulisem. Nagu muusikas." - Lola Liivat
Näitusel meeldis maalide lihtsus ning nendesse peidetud vihjed, millest maalid kõnelesid. Näitus oli minu jaoks väga nauditav.

Püsiekspositsioon: "Rasked valikud"

8. aprillil käisin vaatamas Kumu Kunstimuuseumi püsikompositsiooni "Rasked valikud".
Näitusel sai näha 20. sajandi teist poolt läbi eesti kunstnike maalide. Seda aega iseloomustavad suured murrangud, mille paremaid ja tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu.
Näitus oli minu jaoks huvitav, võis näha nii maale kui ka skulptuure. Oli väga abstraktseid ja ka väga realistlike teoseid. 

"Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris"

Aprilli teisel nädalal külastasin Kumus kunstimuuseumis näitust "Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris", mis vaatleb süngeid, gootilikke teemasid kunstis ja visuaalkultuuris.
Kumu Kunstimuuseumis olev näitus oli väga erinev tavalistest kunstinäitustest. Kunstnikest oli seal esindatud näiteks Toomas Kalve, Laurentsius,Toomas Volkmann, Ene-Liis Semper ning kuraatorid olid Eha Komissarov ja Kati Ilves. 

Näitus oli üsna sünge ning võis mõjuda ka veidi šokeerivalt. Töödes poldud kasutatud palju värve, teosed olid tumedad ja väga tõetruud. Antud näitust oli huvitav külastada ning kindlasti oli see üks meeldejäävamaid.

 

Hilma af Klint "Abstraktse kunsti pioneer"

8. aprillil külastasin Kumu Kunstimuuseumis Rootsi kunstniku Hilma af Klinti näitust "Abstraktse kunsti pioneer". Kuigi tema teosed on valminud eelmise sajandi alguskümnenditel, on Hilma af Klinti tööd üllatavalt radikaalsed, abstraktsed, suureformaadilised ja salapärased ning neis on kasutatud oma aja kohta ebatavalisi värve. Suur osa Hilma af Klint teostest olid valminud olles "vaimudega ühenduses ". Hilma af Klint hoidis oma abstraktset loomingut eluajal salajas, tundes, et publik ei ole võimeline teda mõistma. Oma testamendis märkis Hilma af Klint, et töid tohib näidata 20 aastat pärast tema surma.
Antud näitus ei olnud minu jaoks väga huvitav ega meeldinud mulle. Tööd olid küll väga omapärased, kuid enamus jäid mulle siiski mõistmatuks.

TUNGraud

4.aprillil käisin Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ka näitusel ’’TUNGraud’’. See oli järg samanimelisest näitusest, mis leidis aset Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis möödunud aasta septembris.

Väljapanekut tutvustavad metallikunstnikud ise järgmiselt: „Näitus „TUNGraud" keskendub raua ning sepise kasutusele ehetes ja objektides. Antud materjali kasutamine ehtekunstis on Euroopa kontekstis unikaalne ning iseloomustab hästi tänast eesti ehet. Eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnast välja kasvanud autorite töid. Näituseks on tehtud valik viimaste aastate üliõpilastööde paremikust ning üleskutse korras esitatud uutest teostest“.

Näitus jäi mulle natuke segaseks, enamus kunstist jäi mulle mõistmatuks. Osad eksponaadid olid küll väga huvitavad, näiteks metallist ümbrikud ja näokujuga vibu. Näitus oleks võinud olla natuke suurem ja taustaks oleks võinud käia ka vaikne muusika. 

KUNSTI JA TÖÖSTUSE VAHEL. KUNSTITOODETE KOMBINAAT

4.aprillil külastasin Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitust “Kunsti ja tööstuse vahel. Kunstitoodete Kombinaat”. Näitus, mis uurib siinse tarbekunsti ja disaini seisukohalt ühe unikaalse nähtuse tagamaid ja väljundeid.

Näituse koostaja Kai Lobjakase sõnul oli tegu hea kvaliteediga toodangut pakkuva väikeettevõttega. Eestis tegutses kunstitoodete kombinaat, mida alates 1976. aastast tunti ARS-i nime all nii Tallinnas kui Tartus. Selle alla kuulus kuus ateljeed - tekstiili, dekoratiivkudumise, metallehistööde, keraamika, nahkehistööde ja kujundustööde ateljeed.

Näitus oli väga suur ja huvitav, sai näha väärtuslikke ehteid, laualinu, salle, keraamikat, nahatooteid, raamatuid. Ei oodanud sellest näituselt just väga midagi, kuid seda kõike nähes tekkis mul huvi. Taustak oleks võib käia ka teemakohane muusika. Näituselt lahkusin param emotsiooniga kui sinna minnes.

From the Coolest Corner – Põhjamaade uus ehe

4. aprillil külastasin näitust ’’ From the Coolest Corner’’, mis leidis aset Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Oli tegemist Põhjamaade uut ehtekunsti tutvustava rändnäitusega, kus üles astunud 61 kunstniku hulgas oli ka kuus eestlast. Näitus Põhjamaade kaasaegsest ehtest hõlmab Põhja-Euroopa kunstnike uusimat ehtekäsitlust, paljud näitusel eksponeeritud ehted on valminud spetsiaalselt selle tarbeks. Võib öelda, et tegemist on 21. sajandi alguse ühe julgema stereotüüpset ehtemõistet kallutava väljapanekuga.

Antud näitus tundus mulle üsna kummaline, kõik nähtud ehted olid väga omapärased ja kohati väga absurtsed. Näis, et enamus asju sobiksidki pigem seina dekoratsiooniks kui ehteks. Ootasin antud näitusest natuke rohkem.